Automaksu fiasko

Automaksu fiasko: Kuidas maks, mis pidi päästma keskkonna, suretab nüüd turu

137 miljonit. See oli see number, millega Eesti riik arvestas. 18 miljonit – see on see, mis tegelikult laekus. Kus läks valesti?

2025 aasta kevad toob kaasa jahmatava vaikuse Transpordiameti teenindusbüroodes. Mustamäel kõlab ainult klaviatuuriklahvide klõbin. 15 teenindajat ootavad kliente. Neid on täpselt kolm. Veel aasta tagasi samal ajal oli saal rahvast pungil ja sõiduki arvele saamine oli loterii – tulid kohale tundidepikkuse varuga ja lootsid parimat.

Täna ei ole järjekordi. Ei ole inimesi. Ei ole ka maksuraha, mida lootusesse kirjutati.

Riik lootis sadu automaksust miljoneid, aga sai peotäie sente

Rahandusministeerium prognoosis, et 2025. aasta esimese kvartali jooksul laekub registreerimistasust lausa 137 miljonit eurot. Tegelikkus lõi aga nagu külm dušš – vaid 18 miljonit. Mitte ainult ei eksitud veidi – eksiti üle 7 korra. Ja see pole lihtsalt eelarverida – see on sümptom sügavamast probleemist.

Inimesed ei maksa – nad väldivad

Nagu eestlane ikka – kui midagi kalliks läheb või ebamõistlikuks muutub, ei hakata protestima, vaid tegutsetakse loogikaga: “Kuidas saaks maksu vältida?” Ja see juhtuski.

Uute ja kasutatud autode turg elas 2024. aasta lõpus läbi hüsteerilise ostutormi. Detsembris kasvas uute autode müük Eestis 97% võrra võrreldes varasema aastaga. Inimesed ostsid ette. “Viimane võimalus enne maksu,” sosistas iga müügimees.

Aga jaanuarist algas madalseis. Uute autode müük kukkus kolinal. Kasutatud autode müük peatus. Turg seiskus. Inimesed lihtsalt ei osta enam.

Tagajärg: vananev autopark ja roheliste unistuste kollaps

Automaksu üks sihtidest oli rohepöörde toetamine – et inimesed liiguksid keskkonnasäästlikumate autode poole. Kuid kui uut autot ei osta keegi ja vanast loobuda ei raatsi, mis juhtub?

Autod jäävad vanaks. Heitgaasid kasvavad. Turvalisus väheneb. Eesti autopark, mis on juba niigi üks vanemaid Euroopas, vananeb veelgi kiiremini. Roheline siht sulab nagu kevadine lumi.

Teenindusbürood kui kummitustemajad

Kui varem pidi sõiduki arvele saamiseks varuma kannatust ja veidi õnne, siis nüüd saab selle tehtud 15 minutiga – ilma igasuguse järjekorrata. Teenindajad passivad tühjas saalis. See pole efektiivsus – see on nõudluse kadumine. Ja sel on väga konkreetne põhjus: maks, mida kardeti ja mida nüüd välditakse.

Kas see maks on üldse seaduslik?

Automaksu kiirustades ja segaselt kehtestamine on pälvinud ka kriitikat õigusruumis. Paljud eksperdid ja poliitikud on viidanud võimalikele vastuoludele Eesti põhiseadusega – eriti seoses õiguspärase ootuse ja maksukoormuse põhjendatusega. Kui maks toob sisse vaid murdosa prognoositust, kahjustab majandust ja ei täida eesmärke, siis miks ta üldse kehtib?

Kokkuvõte: kui eesmärgid lähevad rappa

Automaksu kehtestamise lugu on õpetlik. See näitab, kuidas poliitiline kiirustamine, ebarealistlikud prognoosid ja rahvaga mitte arvestamine võivad viia otsuseni, mis kahjustab nii keskkonda, turgu kui ka riigi usaldusväärsust.

Eesti vajab tarku ja läbimõeldud lahendusi. Mitte maksudekoristust, vaid strateegiat. Muidu seisamegi tühjades teenindusbüroodes ja mõtleme, kuidas see kõik nii kiiresti rappa läks.