Üleandmise-vastuvõtmise akt (lühidalt üleandmisakt) on dokument, millega üürileandja ja üürnik kinnitavad vara seisukorra lepingu alguses ja lõpus. See on üks olulisemaid dokumente üürisuhetes – just selle põhjal saab hiljem tõendada, millises seisukorras korter või maja tegelikult üle anti.
Miks üleandmisakt on oluline?
Ilma selleta on hiljem väga raske tõestada, millises seisus vara tegelikult oli.
Korrektselt koostatud akt kaitseb mõlemat poolt:
- Üürileandjat – et korter tagastatakse samas seisus (arvestades normaalset kulumist).
- Üürnikku – et temalt ei nõuta põhjendamatult kahjusid, mis olid juba enne sissekolimist.
Mida akt peab kindlasti sisaldama
✅ 1. Üürilepingu ja osapoolte andmed
✅ 2. Korteri või maja seisukord
✅ 3. Mööbel ja kodutehnika
✅ 4. Näidud (elekter, vesi, gaas, soojus)
✅ 5. Võtmete arv ja kirjeldus
✅ 6. Fotod seisukorrast
✅ 7. Poolte allkirjad ja kuupäev
👉 Soovitavalt lisa fotod samasse digifaili, sest need toimivad hiljem vaidluse korral tõendina.
📸 Brokerly soovitus:
Tee fotod sama nurga alt ja sama detailsusega nii üüriperioodi alguse kui ka lõpu aktide puhul.
See tagab, et hiljem on võimalik täpselt võrrelda muutusi ruumide seisukorras ja välistada arusaamatused.
Kas üleandmise-vastuvõtmise akti peab tegema nii üüriperioodi alguses kui ka lõpus?
Jah, kindlasti mõlemal korral.
Üleandmisakt üüriperioodi alguses fikseerib algse seisukorra, mille põhjal hiljem saab hinnata, kas ja kui palju vara seisukord muutus.
Üleandmisakt üüriperioodi lõpus dokumenteerib, millises seisus korter või maja tegelikult tagastati.
Need kaks dokumenti moodustavad kokku täieliku tõendusahela.
Ilma lõppakti koostamata on raske nõuda kahjude hüvitamist või õigustada tagatisraha kinnipidamist, sest puudub ametlik võrdlus lähtepunktiga.
Brokerly praktikas soovitatakse kasutada sama aktivormi mõlemal korral, lisades teise juurde lihtsalt:
- “Tagastamisel tuvastatud muudatused” rea
- Uued näidud ja kuupäeva
- Fotod enne/pärast võrdluseks
See on eriti lihtne digitaalselt, kui kasutada näiteks Google Drive’i, DigiDoc’i või Rendini süsteemi, kus algne akt on juba salvestatud.
Mis juhtub, kui üleandmisakti ei ole tehtud?
Kui üleandmisakti ei koostata, tekivad mitmed juriidilised ja praktilised riskid nii üürileandjale kui üürnikule:
1. Vara seisukorda ei saa tõendada
Kui tekib vaidlus (nt kriimud põrandal, katkised seadmed), siis ilma aktita ei saa tõestada, kas kahju oli olemas juba enne või tekkis üürniku ajal.
VÕS § 275 lg 1 järgi peab pool, kes väidab rikkumist, seda tõendama – ilma akti ja fotodeta on see peaaegu võimatu.
2. Tagatisraha võib sattuda vaidluse alla
Kui üleandmisakti pole, siis ei saa selgelt põhjendada, mille katteks tagatis kinni peeti. See võib viia tarbijavaidluskomisjoni kaebusteni ja lisakuludeni.
3. Üürnikul puudub kaitse
Ilma aktita võib üürnikule väita, et ta rikkus vara, kuigi tegelikult oli probleem varem olemas. Kuna tõendeid pole, jääb olukord sageli sõna-sõna vastu.
4. Leping võib jääda formaalselt lõpetamata
Kui võtmed antakse üle ilma allkirjastatud lõppaktita, võib üürileandja väita, et vara ei ole ametlikult tagastatud, ja üür võib edasi kulgeda (VÕS § 311).
Kokkuvõte
Korrektselt koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt kaitseb mõlemat poolt ja annab selge tõenduse, kuidas vara anti üle ja kuidas see tagastati.
Tee akt nii lepingu alguses kui ka lõpus, lisa fotod ja mõõdikud ning allkirjasta digitaalselt – nii väldid 99% vaidlusi.
💡 Brokerly soovitus:
Kasuta ühtset digitaalset aktimalli, kus saad hiljem lihtsalt lõppseisukorra juurde lisada.
Smart-ID või Mobiil-ID allkirjad + fotod = vaieldamatu tõend mõlema poole jaoks.
