Lühikokkuvõtte tööst „Nõukogudeaegsete korruselamute külmasildade analüüs ja süsteemse kataloogimise võimalused täpsema energiaarvutuse võimaldamiseks hoonete renoveerimisel” (autor Rainer Mõts, TalTech Tartu kolledž, 2025)

Soojustuse lisamine vähendab külmasildade mõju märgatavalt:
- 50 mm soojustus vähendas joonsoojusläbivust kuni 66% (raudbetoonpaneel) ja keskmiselt 35–50% teistel tüüpidel.
- 300 mm soojustuse juures vähenes mõju kuni 70%.
Külmasildade osakaal kogu hoone soojuskaos on:
- Raudbetoonpaneelil ~26% → 18% (soojustamisel)
- Gaasbetoonil ~16%
- Silikaltsiitplokil ~13–16%
- Silikaattellisel ~9–16%
Esimene 50 mm lisasoojustus annab suurima efekti, edasi väheneb mõju logaritmiliselt.

Arvutada joonsoojusläbivuse (ψ) väärtused nelja nõukogudeaegse korterelamutüübi liitekohtadele:
1. Raudbetoonpaneel (RBP)
2. Gaasbetoon vööpaneel (RGBVP)
3. Silikaattellis (ST)
4. Silikaltsiitplokk (SP)
Uurida soojustuse paksuse ja soojuserijuhtivuse mõju külmasildadele.
Luua metoodika väärtuste katalogiseerimiseks, et neid saaks kasutada energiamärgiste ja renoveerimisstrateegiate koostamisel.

Eestis on ~14 000 Nõukogudeaegset korterelamut, mille energiatõhusus on madal ja projekteeritud eluiga lõppemas.
Kehtivad standardid (nt EVS-EN ISO 14683) ei sisalda nende hoonete tegelikke sõlmelahendusi.
Energiaarvutustes kasutatakse sageli üldiseid või välismaa tüüpvõrreldavaid väärtusi, mis põhjustab energiaarvutuste ebatäpsust (kuni 20–30% kõrvalekalle).

Kasutati tarkvara THERM 7.8 (Lawrence Berkeley Lab), mis arvutab soojusvoogusid FEM-meetodil.
Simuleeriti iga hoonetüübi olulisemaid liitekohti (välisnurk, vahelae ja katuse ühendus, lodža, aknasõlm jmt).
Analüüsiti soojustuse paksusi 50–300 mm ja erinevate materjalide soojuserijuhtivusi (λ = 0,025–0,041 W/m·K).
Tulemuste alusel koostati joonsoojusläbivuse tabelid ja võrdlusgraafikud.