Enne üürilepingu sõlmimist on täiesti mõistlik veenduda, et tulevane üürnik on usaldusväärne ja maksejõuline. Kuid taustakontrollil on selged piirid, mida määravad isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) ja Võlaõigusseadus (VÕS).
✅ Mida võib üürileandja seaduslikult küsida
Üürileandjal on õigus koguda ainult neid andmeid, mis on vajalikud üürilepingu sõlmimiseks ja täitmiseks. Tavapäraselt on põhjendatud järgmised andmed:
- Täisnimi ja isikukood (lepingusse kandmiseks)
- Kontaktandmed: telefon, e-post, postiaadress
- Töösuhe ja sissetulekute ligikaudne suurus (maksevõime hindamiseks)
- Viited eelmistelt üürileandjatelt (vabatahtlik)
- Elukoha registreerimise kavatsus (vajadusel rahvastikuregistrisse kandmiseks)
Need andmed on lepingu täitmiseks vajalikud ja seetõttu lubatud GDPR art 6(1)(b) alusel.
🚫 Mida üürileandja ei tohi küsida
On andmeid, mida ei tohi üürnikult nõuda, sest need ei ole lepingu täitmise seisukohalt vajalikud ning nende töötlemine oleks isikuandmete kaitse seaduse rikkumine.
Keelatud on näiteks:
- Terviseandmed, usuline kuuluvus, poliitilised vaated, rahvus, seksuaalne orientatsioon
- Perekonnaseis või laste arv (v.a kui on objektiivne piirang, nt üheinimese stuudio)
- Karistusregister või kohtulahendid ilma isiku nõusolekuta
Selliste andmete kogumine on keelatud GDPR art 9(1) alusel, mis piirab tundlike andmete töötlemist.
💳 Krediidikontroll ja võlapäringud
Üürileandjal on õigus hinnata üürniku maksevõimet, kuid ainult üürniku nõusolekul.
Selleks on kaks seaduslikku ja läbipaistvat varianti:
- Üürnik annab kirjaliku nõusoleku, et üürileandja võib teha päringu tema kohta (nt Creditinfo või Krediidiregister).
- Või – veel parem praktika – üürnik teeb ise tasuta päringu oma nimele (nt Creditinfo.ee või Krediidiregister.ee) ja saadab raporti üürileandjale.
📄 See on lihtne, turvaline ja vastab GDPR nõuetele, sest andmete liikumine toimub isiku enda kontrolli all.
🔒 Andmete säilitamine
Kogutud andmeid tohib kasutada ainult konkreetse üürisuhteni.
Kui lepingut ei sõlmita, tuleb andmed kustutada või hävitada – eriti kui need sisaldavad tundlikku või finantsinfot.
💡 Näpunäide maaklerilt
Hea tava järgi piisab kolmest kontrolliastmest:
- Üürniku isiku tuvastamine,
- Sissetuleku või tööandja kontroll (lihtne kinnitus piisab),
- Võlapäringu raport või varasemate viidete küsimine.
Kui küsid rohkem, kui tegelikult vaja, võib see rikkuda seadust – ja tekitada üürnikus umbusku. Läbipaistvus ja austus on usaldusliku üürisuhtluse alus.
⚖️ Õiguslikud alused ja viited
- Isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679 (GDPR) – artikkel 5 (andmete minimaalsus), artikkel 6 (töötlemise seaduslik alus), artikkel 9 (tundlikud andmed)
- Isikuandmete kaitse seadus (IKS) – täpsustab GDPR rakendamist Eestis
- Võlaõigusseadus (VÕS) § 275 – üürileping ja lepingueelne teabevahetus
- Viited: Riigiteataja.ee – Isikuandmete kaitse seadus, Riigiteataja.ee – Võlaõigusseadus
