Kui on aeg uut üürilepingut sõlmida, kerkib sageli sama küsimus: kas valida tähtajaline või tähtajatu üürileping? Mõlemal variandil on oma eelised ning õige valik sõltub sellest, kas tähtsam on paindlikkus või kindlus, et üürisuhe kestab kokkulepitud perioodi.
Lühivastus: kumb üürileping on parem?
Üht kõigile sobivat vastust ei ole. Tähtajatu üürileping on tavaliselt paindlikum: eluruumi puhul saavad nii üürnik kui ka üürileandja selle korraliselt üles öelda vähemalt kolmekuulise etteteatamisega.
Tähtajaline üürileping annab kokkulepitud perioodiks rohkem ajalist kindlust. Seda ei saa üldjuhul enne tähtaja saabumist korraliselt üles öelda. Ennetähtaegne lõpetamine on võimalik poolte kokkuleppel või mõjuval põhjusel erakorralise ülesütlemise kaudu.
Praktiliselt tähendab see, et paindlikkust soovivale omanikule võib paremini sobida tähtajatu leping, samas kui üürnik, kes soovib kindlust, et üürileandja ei lõpeta suhet tavakorras keset kokkulepitud perioodi, võib eelistada tähtajalist lepingut.
Mis vahe on tähtajalisel ja tähtajatul üürilepingul?
Tähtajatu üürileping
Lepingul ei ole ette määratud lõppkuupäeva. Eluruumi üürilepingu võib kumbki pool korraliselt üles öelda, järgides seadusest või kehtivast kokkuleppest tulenevat etteteatamistähtaega.
Eluruumi puhul on seadusest tulenev etteteatamistähtaeg üldjuhul vähemalt kolm kuud.
Tähtajaline üürileping
Leping sõlmitakse kindlaks perioodiks, näiteks kuueks kuuks või üheks aastaks.
Üldreeglina lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja saabumisel ning seda ei saa enne seda lihtsalt tavakorras üles öelda.
| Võrdlus | Tähtajatu üürileping | Tähtajaline üürileping |
|---|---|---|
| Kestus | Kindlat lõppkuupäeva ei ole | Kehtib kokkulepitud tähtajani |
| Korraline ülesütlemine | Eluruumi puhul üldjuhul vähemalt 3 kuud ette | Üldjuhul ei ole enne tähtaja saabumist võimalik |
| Erakorraline ülesütlemine | Mõjuval põhjusel võimalik | Mõjuval põhjusel võimalik |
| Üüri muutmise paindlikkus | Üürileandjal on seaduses sätestatud tingimustel rohkem võimalusi üüri tõsta | Ühepoolse või perioodilise tõusu võimalused on rangemalt piiratud |
| Stabiilsus kokkulepitud perioodiks | Väiksem | Suurem |
| Paindlikkus | Suurem | Väiksem |
Tähtajatu üürilepingu lõpetamine: kui pikk on etteteatamisaeg?
Võlaõigusseaduse § 312 järgi võib kinnisasja, elu- või äriruumi tähtajatu üürilepingu kumbki pool korraliselt üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud.
Kui pooled on kehtivalt kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb arvestada ka selle kokkuleppega.
Oluline on eristada korralist ja erakorralist ülesütlemist. Kolmekuuline tähtaeg puudutab tähtajatu lepingu korralist ülesütlemist. Mõjuva põhjuse korral võib nii tähtajatu kui ka tähtajalise lepingu olla võimalik üles öelda erakorraliselt.
Mis juhtub, kui 3-kuulist tähtaega ei järgita?
VÕS § 311 lg 2 järgi ei tähenda liiga lühike etteteatamine automaatselt seda, et leping lõpeb avalduses märgitud päeval. Kui õiget ülesütlemistähtaega ei järgita, loetakse leping üldjuhul ülesöelduks seaduses või lepingus ette nähtud tähtaja möödumisel.
Kas tähtajalise üürilepingu saab enne tähtaega lõpetada?
Tähtajalist üürilepingut ei saa üldjuhul korraliselt enne tähtaja saabumist üles öelda. See on üks olulisemaid erinevusi võrreldes tähtajatu lepinguga.
Enne tähtaega saab üürisuhe siiski lõppeda näiteks:
- poolte kokkuleppel – üürnik ja üürileandja võivad kokku leppida lepingu varasemas lõpetamises;
- mõjuval põhjusel erakorraliselt – kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades ei saa lepingu jätkamist mõistlikult eeldada;
- seaduses nimetatud konkreetse rikkumise või olukorra tõttu, kui selleks on VÕS-is ette nähtud alus.
Pelgalt asjaolu, et üürnik soovib teise linna kolida, vahetab töökohta või leidis endale teise korteri, ei tähenda automaatselt, et tähtajalise üürilepingu võib ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada.
Praktikas on sellises olukorras sageli kõige lihtsam lahendus poolte kirjalik kokkulepe, milles fikseeritakse lepingu lõppemise kuupäev, viimased maksed, korteri tagastamine ja tagatisraha arvestus.
Kuidas peab üürilepingu ülesütlemisest teatama?
Elu- ja äriruumi üürilepingu ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Praktikas võib selleks sobida näiteks e-kiri, kui avalduse saatmine ja sisu on hiljem tõendatavad.
Üürileandja ülesütlemisavalduses peavad olema vähemalt:
- üüritud asja andmed;
- lepingu lõppemise päev;
- ülesütlemise alus;
- eluruumi puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.
Vorminõuete eiramine võib muuta ülesütlemise tühiseks. Seetõttu ei tasu olulise üürisuhte lõpetamisel piirduda ebamäärase sõnumiga stiilis „palun koli kolme kuu pärast välja”.
Kas üürileandja võib tähtajatu lepingu alati 3 kuuga lõpetada?
Kolmekuuline etteteatamistähtaeg ei tähenda, et eluruumi üürniku kaitse kaob.
Üürnik võib üürileandja poolse ülesütlemise seaduses ette nähtud korras vaidlustada, kui ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Teatud asjaoludel võib üürnik taotleda ka eluruumi üürilepingu pikendamist, kui lepingu lõppemine põhjustaks talle või tema pereliikmele raskeid tagajärgi.
Seetõttu on eriti üürileandja jaoks oluline, et lepingu lõpetamine oleks lisaks õigele tähtajale ka korrektselt vormistatud ja tegelike asjaoludega kooskõlas.
Mis saab tähtajalisest lepingust tähtaja lõppedes?
Üldreeglina lõpeb tähtajaline üürileping kokkulepitud tähtaja möödumisel. Seaduses on aga olulised olukorrad, kus üürisuhe võib muutuda tähtajatuks.
1. Üürnik jätkab korteri kasutamist
Kui pärast tähtaja möödumist jätkab üürnik vara kasutamist ning kumbki pool ei avalda seaduses ette nähtud kahe nädala jooksul teistsugust tahet, võib leping muutuda tähtajatuks.
2. Vähemalt kaheks aastaks sõlmitud eluruumi üürileping
VÕS § 310 sisaldab erireeglit vähemalt kaheks aastaks sõlmitud eluruumi üürilepingutele: kui kumbki pool ei teata vähemalt kaks kuud enne tähtaja lõppu, et ta ei soovi lepingu pikenemist, muutub leping tähtaja möödumisel tähtajatuks.
Seetõttu ei tasu pika tähtajalise lepingu lõppkuupäeva lihtsalt kalendrisse märkida ja eeldada, et rohkem midagi teha pole vaja.
Üüri tõstmine tähtajatu üürilepingu puhul
Tähtajatu eluruumi üürilepingu puhul võib üürileandja seaduses sätestatud tingimustel üüri tõsta. Üldjuhul saab kinnisasja üürimisel seda teha iga aasta möödumisel lepingu sõlmimisest.
Üürnikule tuleb üüri tõstmisest teatada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva ette. Teates tuleb muu hulgas näidata:
- üüri tõstmise ulatus ja uus üür;
- millal uus üür kehtima hakkab;
- tõstmise põhjendus ja arvestus;
- üüri tõstmise vaidlustamise kord.
Seega ei piisa korrektselt vormistatud tähtajatu lepingu puhul lihtsalt teatest „järgmisest kuust on üür 50 eurot rohkem”.
Üüri tõstmine tähtajalise üürilepingu puhul
Tähtajalise eluruumi üürilepingu puhul on ühepoolse üüritõusu võimalused rangemad.
VÕS võimaldab vähemalt kolmeaastase tähtajaga eluruumi üürilepingus kokku leppida perioodilises või muul viisil ühepoolses üüri tõstmises tingimusel, et:
- üüri ei suurendata rohkem kui kord aastas;
- tõusu suurus või selle arvutamise alus on lepingus täpselt määratud;
- järgitakse seaduses sätestatud teavitamise nõudeid.
Lühema tähtajalise lepingu puhul ei saa lihtsalt lisada üldist tingimust, mille järgi omanik võib üüri oma äranägemisel perioodiliselt tõsta. Pooled võivad aga lepingu tingimusi hiljem vastastikusel kokkuleppel muuta.
Kumb on parem üürileandjale?
Üürileandja jaoks võib tähtajatu üürileping olla praktilisem, kui eesmärk on pikaajaline üürisuhe, kuid omanik soovib säilitada võimaluse reageerida tulevikus muutuvatele asjaoludele.
Tähtajatu lepingu eelised omanikule on eelkõige:
- võimalus leping seaduses sätestatud korras korraliselt üles öelda;
- suurem paindlikkus pikaajalise üürisuhte haldamisel;
- seadusest tulenev selgem mehhanism üüri muutmiseks.
Tähtajaline leping võib olla mõistlik, kui omanik ja üürnik soovivad mõlemad konkreetseks perioodiks suuremat ajalist kindlust – näiteks 12 kuud – ning lepingu lõppemise aeg on mõlema jaoks ette teada.
Samas peab omanik arvestama, et tähtajaline leping seob ka teda ennast: seda ei saa lihtsalt seetõttu varem lõpetada, et omanik soovib korteri müüki panna, ise sisse kolida või uue üürniku käest kõrgemat üüri küsida.
Kumb on parem üürnikule?
Üürniku jaoks sõltub valik peamiselt sellest, kas olulisem on stabiilsus või paindlikkus.
Tähtajaline üürileping võib pakkuda suuremat kindlust, sest üürileandja ei saa seda kokkulepitud perioodi jooksul tavakorras lihtsalt üles öelda.
Tähtajatu üürileping võib olla sobivam juhul, kui üürnik ei tea täpselt, kui kaua ta korterit vajab, ning soovib võimalust leping kolme kuu pikkuse etteteatamisega lõpetada.
Vali pigem tähtajatu leping, kui…
- üürisuhte täpset lõppkuupäeva ei ole teada;
- mõlemad pooled soovivad rohkem paindlikkust;
- omanik plaanib vara pikaajaliselt välja üürida;
- soovitakse vältida lepingu iga-aastast uuesti sõlmimist.
Vali pigem tähtajaline leping, kui…
- mõlemad pooled teavad täpselt soovitud üüriperioodi;
- üürnik soovib kokkulepitud perioodiks suuremat stabiilsust;
- omanikul on vara kasutamiseks pärast konkreetset kuupäeva selge plaan;
- pooled mõistavad, et lepingust varem väljumine ei ole automaatne õigus.
Brokerly praktiline soovitus: lepingu liik peab vastama tegelikule plaanile
Üürilepingu liiki ei tasu valida lihtsalt selle järgi, millist lepingupõhja on varem kasutatud.
Enne lepingu sõlmimist tasub läbi mõelda vähemalt neli küsimust:
- Kui kaua soovib omanik vara tegelikult välja üürida?
- Kui kaua plaanib üürnik seal realistlikult elada?
- Kui oluline on mõlemale poolele võimalus üürisuhet tavakorras lõpetada?
- Kuidas on lepingus lahendatud üür, kõrvalkulud, tagatis, vara seisukord ja lepingu lõppemine?
Hea üürisuhe ei sõltu ainult sellest, kas lepingu ülaosas seisab „tähtajaline” või „tähtajatu”. Vähemalt sama olulised on korrektne üürniku taustakontroll, vara seisukorra dokumenteerimine, maksete kokkulepped ning selge lõpetamise kord.
Korduma kippuvad küsimused
Kui pikk on tähtajatu üürilepingu etteteatamisaeg?
Eluruumi tähtajatu üürilepingu korral on seadusest tulenev korralise ülesütlemise etteteatamisaeg üldjuhul vähemalt kolm kuud. Kehtiv pikema tähtaja kokkulepe võib seda tähtaega mõjutada.
Kas tähtajalise üürilepingu saab 3-kuulise etteteatamisega lõpetada?
Üldjuhul mitte. Kolmekuuline korralise ülesütlemise reegel puudutab tähtajatut eluruumi üürilepingut. Tähtajalise lepingu saab enne tähtaega lõpetada poolte kokkuleppel või mõjuval põhjusel erakorraliselt.
Kas tähtajaline üürileping lõpeb automaatselt?
Üldreeglina lõpeb see tähtaja saabumisel. Arvestada tuleb aga VÕS § 310 pikenemisreeglitega, mille tõttu võib leping teatud olukorras muutuda tähtajatuks.
Kas tähtajatu üürileping on üürnikule halvem?
Mitte tingimata. Tähtajatu leping annab üürnikule rohkem paindlikkust ise lahkuda, kuid tähtajaline leping võib pakkuda kokkulepitud perioodiks suuremat stabiilsust üürileandja poolse korralise ülesütlemise vastu.
Kas tähtajalise lepingu ajal saab üüri tõsta?
Ühepoolne perioodiline üüritõus on eluruumi tähtajalise lepingu puhul võimalik ainult seaduses sätestatud tingimustel. VÕS § 300 eeldab perioodilise tõusu kokkuleppe puhul vähemalt kolmeaastast tähtajalist lepingut, maksimaalselt üht tõusu aastas ja täpselt määratud tõusu suurust või arvestusalust.
Kas üürilepingu võib lõpetada lihtsalt e-kirjaga?
E-kiri võib täita kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõude, kuid ülesütlemisavaldus peab vastama ka muudele seadusest tulenevatele nõuetele. Eriti üürileandja avalduse puhul tuleb korrektselt märkida lepingu lõppemise päev, alus ja eluruumi puhul ka vaidlustamise info.
Soovid üürikorteri haldamise jätta Brokerly hoolde?
Üürilepingu koostamine on ainult üks osa hästi toimivast üürisuhtest. Brokerly aitab omanikel üürniku leidmise, taustakontrolli, lepingu ja üleandmise vormistamise, maksete kontrolli, igapäevase suhtluse ning vajadusel uue üürniku leidmisega.
Õiguslik alus ja teabe ajakohasus
Artikkel käsitleb Eesti eluruumi üürilepingute üldreegleid ning põhineb muu hulgas võlaõigusseaduse §-del 275, 299–300, 309–313 ja 325–329 ning Justiits- ja Digiministeeriumi üürilepingu juhendil. Teave on kontrollitud 08.09.2026.
Artikkel on üldine praktiline juhend ega asenda konkreetse lepingu või vaidluse puhul individuaalset õigusnõu.