💬 Lühivastus:
✅Seadus ei sätesta, kes peab notari tasu maksma — see on poolte kokkuleppe küsimus.
Tavapraktika järgi maksab ostja nii notari tasu, riigilõivu kui ka hüpoteegi seadmise kulud (kui ost tehakse pangalaenuga).
✅Võrdse jagamise (50/50) kokkulepe on samuti levinud ja õiglane lahendus.
✅ Kui hüpoteegi seadmine või kustutamine puudutab vaid üht osapoolt, tasub kulud asjast huvitatud pool.
📊 Täpse kulu saad arvutada Notarite Koja ametlikul lehel:
👉 Notarite Koja notari tasu kalkulaator
⚖️ Kuidas notaritasud jagunevad?
Seadus annab pooltele vabaduse kokku leppida, kuidas notaritasud ja muud tehinguga seotud kulud jaotatakse.
Praktikas on kasutusel kolm peamist lähenemist:
-
Tavapärane kokkulepe:
Kõik müügitehinguga seotud kulud maksab ostja – see tähendab notari tasu, riigilõivu ning hüpoteegi seadmise kulusid. -
Võrdne jaotus (50/50):
Mõnikord lepivad pooled kokku, et müügitehinguga seotud kulud maksavad ostja ja müüja võrdsetes osades, ehk suhtes 50/50.
See on õiglane ja üha sagedamini kasutatav variant, eriti kui müüja soovib ostjat motiveerida. -
Hüpoteegiga seotud erand:
Kui hüpoteegi seadmine või kustutamine on vajalik ainult ühele osapoolele, siis tasub kulud see pool, kelle huvides toiming tehakse.
Kui aga näiteks hüpoteek loovutatakse ostjale, jagatakse selle tasu üldjuhul pooleks.
📜 Õiguslik alus
Notaritasude ja riigilõivude määrad on sätestatud kahes seaduses:
-
Notari tasu seadus (NotTS) – määrab, kuidas notaritasu arvutatakse vastavalt tehingu väärtusele ja liigile.
-
Riigilõivuseadus – reguleerib kinnistusraamatu kande eest makstavat riigilõivu.
📚 Allikad:
Riigiteataja – Notari tasu seadus
Riigiteataja – Riigilõivuseadus
💶 Näide: ostu-müügileping hüpoteegiga
Näide:
-
Kinnisvara hind: 100 000 €
-
Tehing: kahepoolne ostu-müügileping, kus ostja seab hüpoteegi pangalaenu tagamiseks.
Arvestus (ligikaudne näide 2025. a tasemete järgi):
-
Notari tasu ühepoolse toimingu eest: 120 €
-
Kahepoolse lepingu puhul × 2 = 240 €
-
Hüpoteegi seadmise tasu: ~120 €
-
Käibemaks (22 %) lisandub (~80 €)
➡️ Notaritasu kokku: ~440 €
Riigilõiv kinnistusraamatu kandeks:
-
Kinnisomandi ja hüpoteegi kande eest kokku ~400 €
(0,4% tehinguväärtusest ehk 100 000 × 0,004 = 400 €)
➡️ Kogu tehingukulu kokku ostjale: ligikaudu 840 €
Kõik summad on ligikaudsed ja võivad varieeruda sõltuvalt tehingu täpsest iseloomust, poolte arvust ja dokumentide mahust.
Täpsed arvutused saab teha Notarite Koja kalkulaatoris:
🔗 https://www.notar.ee/et/teabekeskus/notari-tasu-kalkuleerimine
🤝 Kahepoolne leping – mida see tähendab?
Kahepoolne leping on tehing, kus mõlemad pooled teevad vastastikused tahteavaldused, mille tulemusena tekivad mõlemale õigused ja kohustused.
Kinnisvara ostu-müügileping on kahepoolne tehing, sest:
-
Müüja väljendab tahet müüa kinnisvara,
-
Ostja väljendab tahet see osta.
Kuna notar peab tõestama mõlema poole tahteavalduse, on töömaht ja vastutus suurem — seetõttu arvutatakse notaritasu kahepoolse lepingu puhul topelt võrreldes ühepoolsete toimingutega (nt volikirja andmine või hüpoteegi kustutamine).
📌 Kokkuvõte
✅ Notaritasude ja riigilõivude jaotus sõltub poolte kokkuleppest.
✅ Tavapraktika järgi maksab ostja kõik tehingu vormistamise ja hüpoteegi seadmise kulud.
✅ Võrdse jagamise (50/50) kokkulepe on samuti levinud ja õiglane lahendus.
✅ Kui hüpoteegi seadmine või kustutamine puudutab vaid üht osapoolt, tasub kulud asjast huvitatud pool.
✅ Notaritasud ja riigilõivud sõltuvad tehingu väärtusest ning on määratud Notari tasu seaduse ja Riigilõivuseaduse alusel.
✅ Täpse summa saad arvutada Notarite Koja kalkulaatoris:
🔗 https://www.notar.ee/et/teabekeskus/notari-tasu-kalkuleerimine
